Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Porkuni küla

Soetada ainulaadne ajalooline mõis

Müüa ainulaadne ja ajalooline Porkuni mõis koos avara pargi, maalilise parkmetsa ning oma privaatse järvega. See ajalooline kompleks, mille juured ulatuvad 15. sajandisse, pakub erakordset võimalust taastada ja kohandada see väärikas kinnistu vastavalt uue omaniku visioonile.

Müügis on kolm kinnistut kogupindalaga 32 hektarit:

Paepaljandi kinnistu (117 721 m²)
Metsalaiu kinnistu (145 203 m²)
Lossi tn 1/Järvekalda tn 3 kinnistu (57 108 m²)

Kokku asub kinnistul viis hoonet, mille suletud netopind on kokku 5203,4 m². Peahoone on kolme maapealse korruse ja keldrikorrusega mõis-koolimaja (1665,8 m²). Lisaks on internaadihoone (2478,7 m²), töökoda (288,6 m²), karjaköök-laut (519,7 m²) ja garaaž-ladu (250,6 m²). Hoone vajab renoveerimist, kuid pakub piiramatuid võimalusi nii erakoduks, esinduslikuks ärikinnisvaraks, maaturismi sihtkohaks kui ka kultuuripärandit austavaks projektiks.

Kinnistul on olemas elekter, vesi, kanalisatsioon, interneti ja telefonühyenduse võimalus, samuti keskkütesüsteem ja ahjuküte. Lisaks täiendavad turvalisust signalisatsioon ja garaaž.

Porkuni mõisa atmosfäär on täidetud ajalooga ning see on seotud ka legendaarse aadlipreili Barbara von Tiesenhauseni looga, mis on inspireerinud mitmeid eesti kirjanikke. Väravatornis tegutseb täna Porkuni Paemuuseum, pakkudes külalistele põnevat sissevaadet paekivi ajalukku.

Ajalugu
Porkuni mõis (saksa keeles Borkholm) asub Lääne-Virumaal, Tapa vallas, Porkuni järve saarel. Mõisa ajalugu ulatub 15. sajandisse, mil 1479. aastal lasi Tallinna piiskop Simon von der Borch järve saarele rajada Porkuni piiskopilinnuse. Linnus hävis Liivi sõja ajal (1558–1583) ning seda ei taastatud. Ainuke element piiskoplinnusest, on paekivitorn mida kasutatakse paekivimuuseumina.
Pärast linnuse hävimist kujunes Porkunist rüütlimõis, mis kuulus erinevatele aadlisuguvõsadele, sealhulgas Tiesenhausenitele, Ungern-Sternbergidele, Baumgartenitele ja Essenitele. Aastatel 1869–1919 oli mõis Rennenkampffide omanduses.
Praeguseni säilinud mõisa peahoone ehitati aastatel 1870–1874. Hoone on suur ja esinduslik, historitsistlikus stiilis, sisaldades tuudorstiili ja uusrenessansi elemente. Peahoone on põhiosas ühekorruseline, kuid keskelt ja vasakult kahekorruseline, paremas nurgas asub kaheksatahuline torn.
Alates 1920. aastatest on peahoone olnud vaegkuuljate kooli kasutuses. 15. mail 1924 anti Porkuni mõis kurtide kooli käsutusse, kuhu koliti Vändrast. Koolile eraldati järvesaarel asuvad hooned, park, järved, karja- ja heinamaa ning 41 hektarit põldu – kokku ligikaudu 200 hektarit maad.
Mõisakompleksist on säilinud ka hulk kõrvalhooneid, osa neist paikneb väljaspool järvesaart. Mõisa peahoone müüdi 2016. aastal enampakkumisel koos osade kõrvalhoonetega ja 76 hektari maaga.
Porkuni mõis on seotud ka legendidega. Üks tuntumaid on lugu Barbara von Tiesenhausenist, aadlipreilist, kelle traagiline armastuslugu on inspireerinud mitmeid eesti kirjanikke, sealhulgas Marie Underit ja Aino Kallast.
Tänapäeval asub endises mõisa väravatornis Porkuni Paemuuseum, mis tutvustab paekivi tekkelugu, kivistisi, levikut ja kasutust Eestis. Muuseum pakub rikkalikku kollektsiooni paenäidiseid üle Eesti ning võimalust heita pilk Porkuni järvele, mõisakompleksile ja ümbruskonnale.

Kui otsid ainulaadset investeerimisvõimalust, mis ühendab ajaloolise väärtuse ja looduskauni keskkonna, on Porkuni mõis just see, mida oled otsinud. Huvi korral võtke ühendust, et leppida kokku vaatamine ja tutvuda lähemalt selle erakordse kinnistuga.